Máilmmi dearvvašvuođaorganisašuvdna definere iešsorbmema aktiiva, dáhtolaš dahkkun maid olmmoš čađaha sorbmen dihte iežas, ja mii mielddisbuktá jápmima.

Go eallin lea váttis

Eallin lea muhtomin váttis, ovdamearkka dihte go muhtun lagasbearrašis dahje muhtun ráhkis jápmá, go vásiha ráhkisvuođamorraša dahje eará lossa eallindáhpáhusa. Muhtomin soaitá buot orrut vártnuheapme, ja olmmoš dovdá ahte ii nákce šat – ahte eallin lea agibeaivái billahuvvan. Dakkár dilis lea dábálaš dovdat dievas moivvi iežas dovdduid siste, ja maiddái ahte bohciidit iešsorbmenjurdagat. Eanas háviid dakkár jurdagat eai bistte guhká ja “girdet meattá” almmá makkárge bohtosa haga.

Akademiijas dávjá deattuhit prestašuvnnaid garrasit, ja olmmoš gáibida olu alddis. Sihke bargit ja studeanttat sáhttet beahtahallat garrasit ja vásihit ahte eai nákcen olahit gáibádusaid, ja dat sáhttá muhtomin dovdot eallinkriisan.

Studeanttain lea gelddolaš áigodat eallimis; soitet fárren ruovttus ođđa báikái, sii deivet ođđa olbmuid, ohppet ođđa áššiid ja viiddidit iežaset horisonta. Dakkár eallindilis soaitá unnit struktuvra, eanet friddjavuohta ja leat eanet iehčanassii báhcán. Dat mielddisbuktá ođđa vejolašvuođaid, muhto maiddái nođiid. Sáhttá beahtahallat iežas prestašuvnnaid, relašuvnnaid ja oktonasvuođa geažil, ovdalgo gávdná iežas saji ođđa birrasis. Sáhttet maiddái leat pessimisttalaš jurdagat iežas boahtteáiggi hárrái.

• Leago du mielas eallin váttis? Dás oainnat mearkkaid goas berret oažžut veahki (NRK)

 

Manne olmmoš sorbme iežas?

Lea dávjá máŋggabealat ja seagáš čilgehus manne muhtun olbmot válljejit sorbmet iežaset.

Olmmoš, geas leat iešsorbmenjurdagat, dovdá iežas dávjá isolerejuvvon, okton ja dovdá ahte ii mihkkege veahket, dahje ahte ii oktage sáhte ipmirdit su psyhkalaš bákčasa. Go olmmoš ii oainne eará čovdosa dán bákčasii ja noađđái, de sáhttá dovdat ahte iežas sorbmet lea áidna vejolašvuohta. Go massá muhtuma, dahje vásiha eallinkriisa, ja dat orru sevnnjodahttime olles su boahtteáiggi, de sáhttá dat doalvvuhit iešsorbmemii. Dakkár eallinkriisa ovdamearkkat sáhttet leat:

• Massit muhtuma dahje oktavuohta muhtumiin nohká
• Eará massin (bargu, oahppu, ekonomiija)
• Gillán veahkaválddálašvuođa dahje psyhkalaš trauma
• Duođalaš buozalmasvuohta ja garra bistilis bákčasat
• Oktonasvuohta ja sosiála isolašuvdna

Čálli Jens Bjørneboe logai: “Lossamiella ja jugešvuohta lotnolassii vearáskahttiba nubbi nuppi”. Jus eallinkriissas, maid orru veadjemeahttun gierdat, geavaha gárrenmirkkuid, de stuorru iešsorbmenvárra. Gárrenmirkkut dagahit impulsadaguid, ja olu iešsorbmemat čađahuvvojit gárrenoaivvis.

 

 

Psyhkalaš váttut ja iešsorbmen

Olu iešsorbmemat čatnasit psyhkalaš váttuide. Daningo iešsorbmen vuolggasajis lea hárvenaš fenomena (jahkásaččat 13 olbmo 100 000 Norgga olbmuin), de lea maiddái áibbas hárve ahte olbmot, geat gillájit psyhkalaččat, sorbmejit iežaset.

Gávdnojit buorit vuogit dikšut olbmuid geain leat psyhkalaš váttut. Jus don vávjját alddát psyhkalaš váttuid, de váldde oktavuođa iežat fástadoaktáriin, gii de árvvoštallá berrego du čujuhit viidásit iskkademiide. Jus dus leat psyhkalaš váttut oahpu oktavuođas, de váldde oktavuođa iežat studeantaovttastusa dearvvašvuođafálaldagain.

Jus it hálit almmuhit namat, de sáhtát riŋget TIPS (tidlig oppdagelse og behandling av psykoser (árrat fuobmát ja dálkkodit psykosaid)) tel.nr. 51 51 59 59 (árgabeivviid dii. 08–15). Doppe beasat hupmat fágaolbmuiguin geat sáhttet, ja háliidit veahkehit du. Sis lea jávohisvuođageatnegasvuohta, iige daga maide jus it dieđe riekta maid galggat dadjat.

Lossamiella

Lea lunddolaš muhtomin leat váivvis, muhto go dus lea lossamiella, de dat bistá olu guhkibut ja váikkuha oađđimii, oktavuođaide, bargui ja borranlustui.

Lossamiella juogaman hámis lea okta dain dábáleamos psyhkalaš váttuin, ja garra dahje hui duođalaš lossamiella sáhttá mielddisbuktit garra balu, bákčasiid ja vártnuhisvuođa, mii sevnnjodahttá buot eará ja doalvvuha olbmo jáhkkit ahte boahtteáigi ii buvttet makkárge rievdadusaid. Dát dovdu sáhttá leat várálaš, juste dannego olmmoš diehtá ahte dovdu manná badjel, ja dat dagaha ahte olmmoš gierddahallá/hálddaša bákčasa.

Gávdnojit iešveahkkeresurssat; IfightDepression ja Selvhjelpsprogram for deg med depresjon (iešveahkkeprográmma dutnje geas lea lossamiella) (e-oahpahus/viedo, Magnus Nordmo bokte).

Jus háliidat lohkat eambbo psykosa dahje bipoláraváttuid birra (ovdal gohčoduvvon manihkalaš lossamiellaváddu), de gávnnat čállosiid psykose-bipolar.no siiddus.

Iešsoardin/ mieleavttus iežas vahágahttin

Iešsoardin/mieleavttus iežas vahágahttin lea go iešmielaid soardá dahje vahágahttá iežas rupmaša, muhto ii dainna ulbmiliin ahte jápmit. Muhtumat sordet iežaset go geahččalit hálddašit badjelmearálaš bávččas jurdagiid, dovdduid ja diliid, ja birgehallat go dovdá ahte eallin lea beare váttis.

Soarddátgo iežat, dahje dovddatgo ovttage gii dahká dan?

• Dáppe gávnnat dieđuid ja veahki iešsoardima/mieleavttus iežas vahágahttima birra (NSSF)

Leatgo dus iešsorbmenjurdagat? Dáppe oaččut veahki

Jus dus leat akuhtta jurdagat dahje plánat sorbmet iežat:

• Riŋge 113
• Riŋge doavtterfáktii 116 117. Doavttervávttas oaččut dasttánaga dearvvašvuođaveahki birra jándora.

Doavtterfákta sáhttá maiddái viežžat psykiátara dahje psykologa jus lea dárbu. It dárbbat boahtit akto, sáhtát váldit mielde muhtuma geasa luohtát.

Dárbbašatgo muhtumiin hupmat dál?

• Telefovdna mii lea rabas birra jándora: Mental Helse 116 123 dahje Kirkens SOS: 22 40 00 40. Bálvalusat leat nuvttá, ja it dárbbat almmuhit nama.
• Gávnna muhtuma geasa luohtát, dego ustit, bearaš, fástadoavttir, bagadalli, ráđđeaddi/  psykologa oahpposajis.
• Chat: SOS-chat (dii. 18.30–22.30) ja Sidetmedord.no (vástidit 48 diimmu sisa)

Fuolastuvatgo muhtun bargoustiba dahje mielstudeantta dihte?

Don sáhtát olmmožin fuomášit nuppi olbmos váttis dili. It sáhte einnostit iešsorbmema, ja jus dus ii leat dearvvašvuođafágalaš gelbbolašvuohta, de ii leat du ovddasvástádus árvvoštallat iešsorbmenvára. Jus don fuobmát rievdadusaid, ja ollislaš árvvoštallama vuođul fuolastuvat, de sáhtát čuovvovaš mearkkaid vuođul iskat leatgo olbmos jurdagat dahje plánat sorbmet iežas:

• Rievdadusat láhttemis, jávkamis dahje bargamis
• Dadjá ahte háliida jápmit dahje jávkat
• Sosiála geassádeapmi ja isolašuvdna
• Skurtnjas, balus ja diliheapme
• Geavaha eambbo gárrenmirkkuid

Oallugat, geat leat kriisadilis, eai nagot ieža ohcat veahki. Dalle lea dehálaš ahte don, gii leat su lahka, loktet ášši ja humat suinna.

• Jeara njuolggut leatgo sus jurdagat sorbmet iežas. Jus vástida “jua”, de jeara mot áigu dahkat dan ja goas. Jus sus leat konkrehta jurdagat dahje plánat, de fertet fuolahit ahte son oažžu profeššunála veahki. Sáhtát fállat riŋget, šiehttat áiggi ja ieš vuolgit mielde.
• Akuhttadilis, riŋge 113
• Jus háliidat dearvvašvuođabargiin digaštallat dili birra, riŋge doavtterfáktii: 116 117
• Jus dárbbašit ráđiid, riŋge Mental Helse birrajándor telefovdnii: 116 123 dahje Kirkens SOS: 22 40 00 40
• Loga eambbo maid sáhtát dahkat jus muhtun rahčá iešsorbmenjurdagiiguin (NSSF)

Maid don sáhtát dahkat

• Jeara njuolggut leatgo sus plánat sorbmet iežas. Jus vástida “jua”, de son berre oažžut profeššunealla veahki. Ii leat du bargu doaibmat terapevtan, muhto sáhtát fállat riŋget/šiehttat áiggi/vuolgit fárrui.
• Jus du mielas lea akuhttadilli, de váldde oktavuođa heahteetáhtain (113) dahje doavtterfávttain (116 117). Doppe leat geatnegahtton dakkaviđe fállat veahki olbmuide geain leat konkrehta iešsorbmenjurdagat dahje -plánat.
• Jus dárbbašat ráđiid, riŋge Mental Helse birrajándor telefovdnii 116 123 dahje Kirkens SOS: 22 40 00 40. Bálvalusat leat nuvttá, itge dárbbat almmuhit iežat nama.

Balatgo ahte muhtun soaitá lagamus áiggis geahččalit sorbmet iežas? Riŋge Doavtterfáktii 116 117, vai sii sáhttet árvvoštallat dili. Lea buoret riŋget beare máŋgii, go okte beare maŋŋit.

Dás čuvvot eanet rávvagat ja ráđit das maid sáhtát dahkat:

• Vivat iešsorbmeneastadeapmi lea ráhkadan filmma mii muitala mot sáhtát fuobmát iešsorbmenjurdagiid, jearahit iešsorbmema birra ja veahkehit olbmo váldit oktavuođa veahkkebargiiguin (Vivat iešsorbmeneastadeapmi)
• Ná doarjjut ustiba guhte rahčá (NRK)

Maid sáhttá oahpposadji dahkat?

Buorre oahppan- ja bargobiras, sosiála gullevašvuohta ja lagas oktavuođat sáhttet váikkuhit buori psyhkalaš dearvvašvuođa. Danne lea dehálaš ahte oahpposajit deattuhit dearvvašvuođaovddideaddji doaimmaid, gelbbolašvuođaloktema ja bargomálliid mot váttis dilálašvuođaid galgá gieđahallat.

Muhtun doaibmabijuid ovdamearkkat:

• Gelbbolašvuođalokten, dego iešsorbmeneastadeami kurssat vuosttašlinjábargiide (Vivat), konferánsa studeanttaid vuosttašjagi vásáhusaid birra (EFYE)
• Láhčit sadjogassii dieđuid gosa ja geainna studeanttat sáhttet váldit oktavuođa oahppobáikkis ja lagasbirrasis, jus dárbbašit veahki.
• Čađahit kampánjjaid ja lágidemiid buori searvevuođa várás, ovdamearkka dihte psyhkalaš dearvvašvuođa máilmmibeaivvi čakčamánu 10.b. oktavuođas.
• Láhčit dili oadjebas ja buori fáttarortnegii oahpu álgima oktavuođas.
• Fállat studeanttaide oahpu e.e. fáttarspilla bokte. Oahpa eambbo fáttarspilla birra Sikresiden.no Máhttospillas ja mot fáttarspilla geavahuvvo oahpu álgimis (sikresiden.no)
• Hukset oadjebas studeantabirrasa, gos buohkat dihtet mot sáhttet váikkuhit eastadeami ja maid galget bargat jus juoga dáhpáhuvvá.  
• Dovddusin dahkat sikresiden.no earret eará filmma Kunnskap gir trygghet – der du er (máhttu mielddisbuktá oadjebasvuođa – doppe gos don leat) (4:28 min), filmma oanehisveršuvdna (1 m in) mii lea heivehuvvon sosiála mediai.
• Lágidit fáttarkurssa ja kurssa dárbbašlaš ságastallama birra ovttas Lykkepromilliin.